Arvatakse, et esimesed ristpalkehitused Eestis on ehitatud vähemalt 2000 aastat tagasi. Oletatakse, et eestlased said ehitusoskused balti hõimudelt, nende keelest pärinevat ka sõnad kirves ja sein.
Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda. Pühakojad ongi tihti kõige kauem ajale vastu pidanud: Norra puukirikud, Soome Püha Hendriku palvemaja Kokemäel (1600. a.), Eestis Ruhnu kirik (1643. a.).
Ehituseks sobivad puuliigid on mänd, kuusk, haab. Palgid peavad olema sirged, väikse koondega, tüve kahjustusteta. Elumaja ehituseks peaks palgi peenema otsa läbimõõt olema üle 20, sauna puhul üle 18 cm.
Ehituspalgid tuleb varuda talvel, kui puu on "surnud", seda teati juba
Vanas-Roomas (Ceasari arhitekt Vitruvius). Olenevalt talve tugevusest võib see aeg olla
nii detsember, jaanuar, veebruar kui ka märts. Üldiselt arvatakse, et puu raiumine peab
toimuma vanal kuul. Kõige soodsamaks peetakse vanakuu viimast veerandit.
Kõige mõistlikum ehitustööde järjekord võiks olla selline : ehituspalk raiutakse talvel; kooritakse ja/või tahutakse kevadel; palgid virnastatakse seejärel korralikult ning lastakse paar kuud seista ( tuulele avatult, vihma ja päikese eest kaitstult) ja seejärel alustatakse (juunis-juulis) ehitustöödega. Talveks peaks hoonele vähemalt katuse peale saama.
Palkmajale sobivad katusematerjalid on: laast, sindel, roog, kimm (saetud laud).
Majaaluse (vundamendi) ehitusel võiks kasutada maa- või paekive.
Heledat sinevaba palki on võimalik saada: ehituspalgi kuivatis kuivatamisega või mürgiste kaitsevahendite kasutamisega. Palgi aja jooksul tumedamaks muutumine on loomulik looduslik protsess, mis ei kahjusta puidu tugevusomadusi. Puidu mädanemiskindlust sobiks tõsta looduslike vahenditega, näiteks linaõli ja tõrva seguga.
Palkide vahele pandavaks soojustusmaterjaliks sobiks kõige paremini turba (e. soo-) sammal. Võib kasutada ka linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud.
Veel mõned vähetuntud, aga olulised ehitustõed:
- Kõige vastupidavam on palgi põhjapool kasvanud külg, see on umbes 1/3 palgi ümbermõõdust. Kui võimalik, tuleks see palgikülg jätta väljapoole.
- Kindlasti püüda vältida keerdkasvulisi palke. Sellised "vindiga" palgid hakkavad kuivades ennast seinas keerama.
- Toorest palgist ehitatud majasein vajub kuivades umbes 3-5 cm kokku. Palgi kuivamisega mitte arvestamine on üks kõige sagedamini esinev ehitusviga.
- Maja aluspalgid võiksid olla tihedate aastarõngastega, vaigurikkamad ja jämedamad. Näiteks sooäärel kasvanud puud. Selliste palkide kasutamisega tõstetakse maja mädanemiskindlust.
- Palgi käsitsi liimeistriga koorimine vaigutab puitu ja muudab teda mädanemisele vastupidavamaks.
- Ehituse lõunapoolsele küljel peaks olema puude-põõsaste päikesevarju pakkuv kaitse. Päike on puidu kõige võimsam lagundaja.
Palkmaja on nagu elav organism, kus aegajalt võivad toimuda muutused. See on ehitusvaldkond, mis nõuab traditsioonide tundmist. Pealtnäha korralikult ehitatud maja võib aja jooksul muutuda elamiskõlbmatuks, kui ei ole osatud arvestada igikestvate tarkustega.
.jpg?1)
