Palkmaju on ehitatatud peaaegu eranditult okaspuust (männist ja kuusest), ainult saunu on tehtud ka haavast. Eestlaste hõimurahvas Mordvast, ersad, peavad aga kõige paremaks ehituspuuks pärna, seda just väga puhta õhu tõttu, mis pärnast ehitatud majades pidavat olema. Järgnevalt mõned kuuse- ja männipuu omadused, mida ehitamisel tuleks arvestada:
- Kuusk on männist elastsem, imab endasse vähem niiskust ja tema niiskusest tingitud deformatsioonid on väiksemad.
- Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd
- Kuuse (kokku)kuivamine on mahult väiksem
- Kuusepuit on vähem vettivam, kuna rakud on umbsed, seega mädanemiskindlam kui mänd
- Mänd on tavaliselt suurema koondega kui kuusk
- Männil piisab mõnekümnest päevast, et palgid siniseks muutuks. Kuusk peab paar aastat vastu.
Ehitajate seas on mõlema puuliigi pooldajaid. On ka neid, kes on ehitanud kuusest ja männist segamini. Heaks materjaliks on peetud aasta jalapeal kuivanud kuuske. Soovitatakse ehitada mitte päris toorest ega väga kuivast, vaid natuke (mõned kuud) seisnud palgist. Kirves pidavat sellist materjali kõige paremini võtma.
Kõige odavam on ehitada metsakuivast puust, metsakuiva palki on aga kõige raskem
töödelda. Mida kõveramad on palgid, seda raskem on ehitada. Vanasti kasutati kõveruse
kaotamiseks nn. verelaskmist.
Enne lõike märkimist asetati kõverus ülespoole. Kõvera koha pealt puuriti peaaegu läbi palgi auk (alt üles) ja lõigati saega augu poolt pool palki läbi. Seejärel löödi kiil auku, nii et palk läheks veidi laiali ja alles nüüd sai vara peale märkida.
.jpg?1)
