Lõuna- Eestis on palkmaja katusematerjalina kõige rohkem kasutatud laastu ja sindlit. Õlg- ja roogkatuseid on siinkandis vähe. Tänapäeval kasutatakse ka igasuguseid tehismaterjale (eterniit, plekk jne), nende sobivus palkmajadele on küsitav. Üldiselt peetakse parimaks laastumaterjaliks kuuske, järgnevad haab ja mänd. Kuuselaastu peetakse niiskusele kõige vastupidavamaks, nõrgaks küljeks on kuuse liigne okslikus. Haab on kõige odavam materjal, samuti on haavast kõige lihtsam laastu lüüa. Negatiivseks küljeks on haavalaastu tugev keeramine lõunapoolsel küljel. Laastu on katusele löödud nii toorelt kui ka kuivatatult. Elumajale tehakse kolmekordne laastukatus, kõrvalhoonetele on tehtud tavaliselt kahekordne. Laastkatuse iga kolmekordse puhul on ~30 aastat, kahekordsel 20 aastat. Mõned meistrid on arvamusel, et katuse iga tõstab laastu alt kinni löömine (sellisel juhul jäävad naelad väljast näha). Sindlikatuse tegemine on sarnane laastukatuse tegemisega. Arvatakse, et sindel on vähem vastupidavam kui laast. Samuti on sindelkatuse tegemine raskem, peab olema väga täpne. Katuse tegemisel peab arvestama järgmisi asju:
- Soomus peab olema suunaga alla, et vesi laastude vahele ei pääseks.
- Laastuserv peab olema teise laastu peal, vähemalt 3..4 cm.
- Koorega ja okslike laaste ei tohi näha jääda.
- Alumine roov peab olema teistest roovidest laastu võrra paksem.
.jpg?1)
