Tänapäeval on mitmed endised talumajapidamised muutumas suve või talvekodudeks ning traditsioonilisi maaelamuid ehitatakse sageli põhjalikult ümber - kahjuks aga tihtipeale oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tänavu SA Kredexi tellimusel valminud uuring: „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I,“ pakub põhimõttelisi renoveerimislahendusi enne Teist maailmasõda ehitatud perioodiliselt köetavate ja kütmata palk-taluelamutele.
Selleks, et hinnata maaelamute sisekliimat ja saada lähteandmeid energiaarvutuste jaoks, viidi sisetemperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõtmised läbi kahe aasta pikkuse perioodi jooksul kokku 29 elamus, selgub MTÜ Vanaajamaja koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi ja Tallinna Tehnikaülikooliga läbi viidud uuringust.
Ehitustehnilisi kahjustusi esines uuritud elamutel eelkõige vundamentide, alumiste palkide ja katuste juures. Sisekliima osas iseloomustab uuritud elamuid keskmisest madalam sisetemperatuur, mille põhjusteks võivad olla elamute suured soojuskaod, ahjude võimsus ei taga vajalikku küttevõimsust, ahjude olukord ei võimalda rohkem kütta või elanike madalama temperatuuriga nõustumine. Hoonepiirdeid võib iseloomustada aga uuringust lähtuvalt suure soojusjuhtivuse ja läbipuhutavusega.
Uuringust selguvate renoveerimislahenduste järgi on esmatähtis hoone ohutuse (kandevõime, tule- keskkonnaohutuse jms) ning tervisliku sisekliima (piisav õhuvahetus, niiskuskahjustuste vältimine, sobiv temperatuur jms) tagamine. Kultuuri- ja ajalooliselt väärtuslike hoonete ning miljööväärtuslike hoonete juures tuleb aga erilist tähelepanu pöörata otseselt vastavatele hoonetele omaste väärtuste säilimisele. Alles seejärel saab hakata tegelema energiasäästu ja mugavustaseme parandamisega.
Uuring juhib tähelepanu, et ei ole õige teha investeeringuid esmalt mugavustaseme või viimistluse parandamiseks, samas kui pole läbi viidud vajalikke energiatõhususe töid nagu näiteks hoonepiirete soojustamist või küttesüsteemi/ventilatsioonisüsteemi renoveerimist.
Kahjustunud tarindi või mittetoimiva süsteemi renoveerimise juures on aga esmatähtis probleemi põhjuse likvideerimine ja alles seejärel tagajärgedega võitlemine.
Enne hoone renoveerimist tuleb aga läbi viia teatud eeltööd, milleks on esmalt ekspertiis, mille käigus uuritakse ehitiste kande- ja piirdetarindite ja materjalide seisukorda, võimalikke kahjustusi, nende ulatust ning põhjusi. Teisalt tuleb läbi viia energiaaudit, mille käigus selgitatakse välja kuidas kasutatakse energiat, millised on võimalikud energiasäästumeetmed ning kuidas saab energiat tõhusamalt kasutada. Viimaks tuleb läbi viia ka renoveerimistööde ehitusprojekt, mis annab aluse tööde teostamiseks, tulemuse hindamiseks ning selged juhised tööde tegemiseks.
Lisaks hoone renoveerimisele on oluline ka selle püsiv hooldus – kui hoonet keskkonnamõjude ja kahjustuste eest piisavalt kaitsta, võib hoone kasutusiga olla sajandeid pikk. Puithooneid on mõistlik korraliselt hooldada minimaalselt kaks korda aastas – kevadel pärast lume sulamist, et avastada võimalikke talviseid kahjustusi ja sügisel pärast lehtede langemist, et kontrollida kas hoone on talve tulekuks valmis.
Uuringu alusel võib vanemate maaelamute energiatõhusust parandada näiteks nii hoone soojuskadude vähendamisega (lisasoojustamine, õhulekete vähendamine) kui ka tehnosüsteemide efektiivsuse tõstmisega.
Allikas: „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“
Uuringu I etapi lõpparuanne
Tallinn,
2011
Autorid: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi,
Simo
Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus
.jpg?1)
