Lõuna-Eestis on mõnes piirkonnas levinud
püstpalk- ehk vahtvärkmajad.
Vahtvärkmaju esineb sagedasti näiteks Urvaste ja Räpina vallas. Sellises stiilis maja ehitamine on kergem kui ristpalkmaja tegemine. Palgid on tahutud. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Mida rohkem on diagonaalpalke, seda rohkem saab kasutada lühemaid palgijuppe. Enamus palke on püstises asendis. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud sooned, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisontaalpalkreaga.
Vahtvärkmajade plussiks on materjali terviklik ära kasutamine, miinuseks nõrk soojapidavus (püstpalke ei varata). Vahtvärgist elumaja nõuab eraldi seinasoojustamist. Paljud vanemad ja praegu modernse väljanägemise omandanud linnamajad on tegelikult vahtvärkmajad (näit. Tartu linnas Tähtvere tänaval).
Vahtvärkmaju esineb sagedasti näiteks Urvaste ja Räpina vallas. Sellises stiilis maja ehitamine on kergem kui ristpalkmaja tegemine. Palgid on tahutud. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Mida rohkem on diagonaalpalke, seda rohkem saab kasutada lühemaid palgijuppe. Enamus palke on püstises asendis. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud sooned, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisontaalpalkreaga.
Vahtvärkmajade plussiks on materjali terviklik ära kasutamine, miinuseks nõrk soojapidavus (püstpalke ei varata). Vahtvärgist elumaja nõuab eraldi seinasoojustamist. Paljud vanemad ja praegu modernse väljanägemise omandanud linnamajad on tegelikult vahtvärkmajad (näit. Tartu linnas Tähtvere tänaval).
.jpg?1)
Liitu uudiskirjaga: