Läbijooksvad katused on probleem, mis on jälje jätnud pea igale savihoonele. Seinale voolav vesi uuristab lühikese aja jooksul seina sisse augud. Kõige tüüpilisem koht, kust isegi korralikuma katuse puhul vesi seinale pääseb, on elektripüstaku ümbrus . Selliste vee tekitatud pindmiste kahjustuste likvideerimine on suhteliselt lihtne. Kahjustunud koht tuleb täita uuesti sarnase saviseguga, millese on lisatud armeeriva kiuna nt õlgi. Eelnevalt on soovitav seina lüüa puupulgad, mis hoiavad uut savikihti kindlamini vana seina küljes.
Teiseks suureks savihoonete probleemkohaks on vundamentide vajumine, mille tõttu tekivad seintesse läbivad praod. Selliste kahjustuste likvideerimisel tuleks kõigepealt ette võtta vundamendi parandamine ja kindlustamine, sest vastasel korral ei pruugi seina parandamisest suurt kasu olla – järgmisel aastal on seinas jällegi lõhed. Suurte lõhedega kohad müüris täita mördiga ja ankurdada. Üks tavalisi mördi koostisi on järgmine: 6 osa liiva, 2 osa tsementi ja 1 osa lupja.
Foto: Sellises seisus saviehitisi näeb kahjuks päris palju (M. Palolill)
Kahjustuste üks algpõhjusi on nii mõnegi hoone puhul kindlasti ka kehv ehituskvaliteet ja materjalivalik. Eks ole paljud savihooned ehitatud tolleaegsel ehitusbuumil, mil leidus ehitajaid, kes rõhusid rohkem kvantiteedile kui kvaliteedile.
Foto: Suurim savihoone läbiviidud uuringus, Karjamõisa laut, mil
pikkust 40,2 ja laius 9,2 m, kahjuks lagunenud juba sellise astmeni, et
renoveerimne tähendaks uue ehitamist (M. Palolill)
Kahjustuste üks algpõhjusi on nii mõnegi hoone puhul kindlasti ka kehv ehituskvaliteet ja materjalivalik. Eks ole paljud savihooned ehitatud tolleaegsel ehitusbuumil, mil leidus ehitajaid, kes rõhusid rohkem kvantiteedile kui kvaliteedile.
.jpg?1)
Liitu uudiskirjaga: